Raul Pint, likvidaator
Kodus laupäeva pidades kuulsin järsku oma selja taga roppu
eestikeelset sõimu. Programmeerijast poeg oli
Õhtulehte lugedes sattunud
artikli peale, kus kirjutati riigikogu uuest 100 000 eurosest veebilehest
ja puhtproffesionaalsest huvist ka sinna
sisse kiiganud.
Tulemuseks oli noore
IT mehe spontaanne vihapurse , mille käigus omandasin kiirkorras hulga teadmisi
sellest ,kuidas tiigririigis tegelikult
asju aetakse.
Lühikokkuvõte
pooletunnisest infovoost oli alljärgnev . Postimehe vastavast artikliseeriast ja kommentaariumist võib leida veel sadu
sarnaseid seisukohavõtte IT inimeste poolt.
Praktiliselt kõigi seisukohad kattusid :
1.
Veebileht on tehtud ebaprofessionaalselt
2.
Disain on nõrk
3.
Veebileht on tehtud tasuta Wordpressi platvormile
kesiste oskustega inimese poolt
4.
Sellisel tasemel veebilehe on võimeline paari päevaga valmis tegema
suvaline koolijüts
5.
Hind 98000 eur on üle mõistuse kõrge ka väga
heal tasemel veebilehe jaoks
6.
Sellise veebilehe reaalne hind on vahemikus 300
– 3000 eur
7.
98000 eur eest saab tipptasemel ülihea kõigile
kaasaegsetele nõudmistele vastava veebilehe
8.
Riiklikele tellimustele nö. tava IT ettevõtjad ligi ei pääse
IT asjanduses võhikuna
pakun paralleeli, et mingil põhjusel ostis mingi riigiamet uue Bentley
hinnaga kakskümmend aastat vana Ford Sierra.
Tekib küsimus , miks ? Ja kes on tegelik tulusaaja ja kelle kätte nimeliselt jõudis puhaskasumina teenitud
95 000 eur ? Kes allkirjastas riigi poolt ostuotsuse ja
kes leppis kokku tehingu tingimused ?
Elaksime ju nagu
demokraatlikus riigis,kus rahvaasemikud
koguvad makse ja loovad selle eest riigile ehk siis maksumaksjale hüvesid. See lugu paistab aga eriti küünilise ja jõhkra vargusena rahva
tagant.
3000 % kasumit tehingult on suurusjärk ,millest absoluutne
enamus Eesti ettevõtjatest pole isegi märgi unenägusid näinud. Täna on superäri õnnetu juhuse tõttu avalikkuse tähelepanu ette
tiritud.
Pannes siia kõrvale usina PR –põrina saatel haudutava märkimisväärse
maksutõusu , ajaloo hämarusse sumbunud Eesti Energia ( monopoolne riigiettevõte
! )megainvesteeringud Jordaaniaase
ja USA-sse , auklikud teed, ämma kilekotid sularahaga ja inimvaenulikud ametnikud , hakkab kodanikul
süvenema mingi ebameeldiv kõhutunne .
Eestlane on teadupärast suht pika pauguga ja kannatlik , vene folklooris on lausa
olemas väljend gorjatsije estonskije
parni vastukaaluks erinevatele venelasi iseloomustavatele väljenditele.
Äkki ikkagi tuleks
siis lõpuks platsi puhastamine ükskord päevakorrale võtta, mida üks juhtivpoliitik
juba mitukümmend aastat tagasi lubas ?
Kas igapäevane vargus ja rehepaplus oma rahva tagant on ikka nähtus ,
mida vaikselt kultiveerides PR trummide põrina saatel lasta normiks kinnistuda ?
